Kuna lubasin teha oma viimase postituse..

siis mainin, et saate minu järgneva aasta seiklusi lugeda siit aadressilt: http://birkspacker.blogspot.com

:)

Kuidas asjad tegelikult olid..

Kes lühidalt ja kokkuvõtvalt teada tahab, kus ma olen ja mis tegelikult sai, võib end paigutada nüüd siia lugema..

Kui ma nüüd aus olen, siis Darwinis ma päris kolm nädalat siiski ei veetnud. Nagu olin juba kuid ette planeerinud, veetsin selles põhjaterritooriumi linnakeses vaid ühe imelühikese nädala. 

Jutu järgi pidin alustama Darwinis tööd ning kodu poole sättima alles juuni keskel. Plaan aga läks natuke teisiti..

 Hommikul kell 5 lennukis

Esimesena sättisin end teele täpsemalt Balile. Sellel Indoneesia saarel veetsin ma neli väga omapärast päeva. Lühidalt jäid sinna sisse nii varas taksojuht, naljakas mopeediseiklus, raha väljapressimine politsei poolt ning palju muud. Üldiselt ma Bali’st väga vaimustusse ei jäänud, sest seiklused ei läinud just nii positiivselt kui olin lootnud. Sellegi eest- meeldejäävad! 

 Coca Cola purgid, mis veeresid üle tänava ja inimesed neid endale haarasid. Ma haarasin ka ühe:)

 Minu Bali hotellitoa duššinurk

Järgmine peatus- Malaysia. Seekord aga sattusin puhkuse paradiisi.. 

Hotellipildid räägivad enda eest:

Lisaks külastasin erinevaid linnaosasid, kauplesin Chinatownis ning vaatasin üle ülisuured kaubanduskeskused.

Nädala lõpus asusin teele juba Inglismaa poole. 14 tundi lennureisi ning olingi kauaoodatud Londonis. Õde üles leitud, veetsin ühe mõnusa ja kvaliteetse aja väikelinnas Eastleight.. inglismaa lõunapool.

Ning üllatus üllatus: 22. mai astusin Tallinna lennujaamas Ryanair’i lennult maha ning jõudsin ka lõpuks koju..

Vot nii ! Ja nüüd ma olen tagasi kodumaal :) Et te siis teate.. 

Ning üllatada sain vist peaaegu, et kõiki (kuna saladust, et tulen varem koju, ei teadnud Eestimaalt mitte keegi)

Birgit :)

Ja ärge siis seda blogi veel päris ära unustage. Kindlasti tuleb siia ka üks kokkuvõtlik postitus kogu juhtunust :)

Palaviku küüsis..

Jah, Darwin isiklikult kinkis mulle nädal tagasi palaviku. Ning nohu. Ja köha.

Õnneks nüüd olen juba terveks saanud, aga ma pean mainima, et 30-ne kraadiga haige olla on ikka päris naljakas ning tüütu.

 Madu, keda Darwini shoppingutänaval kohtasin.. :D

Kui teised läksid peole ja mina oma palavikuga neid ära saatsin.. :D 

Jannopoiss outback'is.

Kuna Janno leidis oma 'pommi august' internetilevi, siis mõtlesin, et jagan ka teiega, mis kõik teada sain...

Esiteks, vabandan. Linn, kus Janno viibib on Georgetown.

Janno: "Mulle täitsa meeldib siin, tõeline outback, no ei ole nii liivane nagu kõrbes, aga loodus on ikka metsik. Kui esimene päev seda maja nägin, mõtlesin, et pööran otsa kohe ümber, hüüdsin ja hüüdsin, kedagi ei tulnud, siis lõpuks vastas üks noor poiss, see taanikas. Täitsa lahe sell, 19 aastane. Vana ise on lahe sell, toit ja elamine on tasuta, vaatab kui palju siis palka saan. Vist sama mis Stanthorpes, aga tööd teen kull palju vähem, ja tundide arvutamisest ma ka aru ei ole saanud, ei pane neid keegi kuskile kirja. Ja üks eesti tudruk pidi siia tulema, aga ei tea millal ja kas tuleb.

Aa ja töö, ma teen kõike, aga varsti hakkan enda tööd tegema: traktoriga heinapalle veeretama. Suur John Deer - Lahe. Ja ükspäev käisime kalal, nägin 10 ja enamat kroksi. Ujusid ümber paadi."

Et teil siis aimu oleks, kuidas Jannol läheb :)

+ 33 C - Tere tulemast Darwinisse !

Just nimelt, see sama põhja territooriumi pealinn peidab endas tohutuid soojakraade. Ning hetke seisuga on siin dry season , mis tähendab, et vihmast pole juttugi. :D

Igaljuhul on minu esimene nädal siin linnas väga edukalt möödunud.

Esiteks, olen leidnud taaskord kuhjaga eestlasi. Kolm noormeest avastasin enda hostelist, kes hakkasid minuga jutule üldse inglise keeles. Ja siis tuli välja, et üks eesti poiss, Siim elab Darwinis ühes korteris kümne saarlasega. Eks siis tehti ka mulle tuur korterisse (mis asub 25.-ndal korrusel) ning tutvustati kõiki eestlasi. Boonuseks sain võrratu vaate üle Darwini!

Darwin iseenesest on küllaltki vaikne linn, sest nii palju inimesi siia ära ei eksigi (kui näiteks Sydneysse, Melbourne'i või Brisbane'i). Rohkem märkab tänavatel aborigeene, kes kõnnivad oma kirjude riietega paljajalu ringi. Paljud istuvad ka kuskil poodide ees ja maalivad oma pildikesi.

Siin ka näiteks mõned pildid:

Üks päev otsustasin ka Darwini rannale silma peale visata. Kõndisin ligi 4 kilomeetrit ära ning jõudsingi lõpuks ookeani äärde. 32 kraadi.. ning rand... INIMTÜHI! Olgu, valetan, üks mees võttis tõesti päikest! Mõtlesin, et veider.. aga, mis seal ikka, mina võin ju siiski päikest võtta. 

Esiteks pistsin jalad vette- vesi nagu vannis, soojemat ei kujutagi ette. Liiva peal ei andnud üldse seista- tallaalused kõrbesid kuumusest.

10 minutit suutsin päikest võtta ning siis sain aru, miks keegi päikest ei võta. Sellise palavusega ei annagi päikest võtta. Saad lihtsalt kärssamistunde kätte. 

Ning selleks päevaks oligi mu rannatiir tehtud.. ja usun, et see jäi ka mu viimaseks. Lisaks, enne lahkumist, märkasin üht suurt silti, kus oli kirjas, et ujuda ei soovitata, kuna vesi on täis igasuguseid ohtlikke elukaid, eesotsas meduusidega. No tore, et tean.

Ja ohtlikest elukatest rääkides, avastasin, miks Darwin krokodillide pealinn on. Igapäev leiab lehest vähemalt kaks lugu, kus keegi nägi krokodilli või krokodill sõi kellegi ära või et krokodill tegi midagi.. krokodill siin ja krokodill seal. Näiteks alles üleeile nägi üks mees krokodilli üle silla jalutamas ning teine meesterahvas, kes oli kalal, nägi, kuidas krokodill ta kalad ära sõi. :)

Lisaks võid endale igast teisest poest osta midagi krokodillinahast. 

Aga ei, Darwin on omapärane linn ja mulle täitsa meeldib siin. Lisaks käisin eile oma toanaabrite ning muude tegelastega hostelist klubitamas ning Darwini ööeluga tutvumas. Üks eestlane ning ülejäänud inglased, iirlased ja šotlased. :D

Inglased, iirlased, šotlased

Ja hosteli pildid:

 Põhikoht, kus kõik oma aega veedavad.. :D

Cairns.. Georgetown..Darwin...

Kaks nädalat sõitu, ligi 3000 kilomeetrit läbitud ning olimegi jõudnud linna nimega Cairns. Kuna tegemist oli public holiday’ga, siis Jannole tööotsimise asemel otsustasime vabalt võtta ning puhata. Reede õhtul läksime siis välja ja tutvusime Cairnsi ööeluga. Imelik oli muidugi see, et Cairnsis polnud me veel ühtegi eestlast kohanud (arvestades, et Stanthorpe, mis on väike linn Queenslandis, tõmbas peale meid endasse 19 eestlast..). Istusime siis Jannoga laguuni ääres (Cairnsis pole randa, on lihtsalt linna ehitatud hiiglaslik bassein-laguun, mis on siis nn tehisrand ja inimesed võtavad seal ääres, muru peal päikest) ning arutasime just eestlaste teemal, kui samal ajal jalutas meist mööda neli eestlast. No näed, ei läinudki kaua aega, kui need kodused inimesed üles leidsime ! Seejärel otsustasime pubisse minna ning mis me leidsime: veel ühe eesti poisi Sandri, kes mu eesti aktsendi järgi ära tundis. Ning siis ta rääkis, kuidas ta eelneval päeval oli just 7 eestlasega väljas käinud ning tal endal oli ka veel kaks eesti sõpra. Küll on neid eestlasi ikka palju :D. Ja siis tuli välja, et Sandri sõber Tanel on Janno endine koolikaaslane.

Igaljuhul, õhtu oli äge ning Cairnsi ööelu- meeletu :)

Teisipäeval sai Janno endale tööd traktoristina (lubas laupäeval alustada). Senikaua veetsime veel need viimased päevad koos, nautisime Cairnsi, palavaid ilmu ning turistielu. Reedel pakkisime oma varanduse karavanipargis kokku ning sõitsime Cairnsi lennujaama.

 Milla Milla falls (Cairnsi lähedal )

Viimane ühine pilt siin Austraaliamaal..

Pisarate saatel jätsime Jannoga hüvasti ning lasingi tal autoga ära Georgetowni põrutada (väike linn kolme-nelja tunni sõidu kaugusel Cairnsist outbacki), kus siis Janno traktoristitööga alustas.

Ja mina põrutasin seejärel lennukiga Brisbane’i ning omakorda Brisbane’ist Darwinisse. Ja siin ma nüüd siis olen- Põhja territooriumil ning krokodillide pealinnas, et ära kasutada oma viimane kuu Austraalias. Plusskraade on 32, nii et arvatavasti saab siin olema palav ja lõbus. Lõbus sellepärast, et hostel, kuhu ma tulin.. möllab hommikust õhtuni ehk siis pubi ja ööbimine samas majas. Ning suur bassein on ka maja keskel. Ning oma toast leidsin purjus iiripoisi ning inglise-ja šotitüdruku (kes öösel kell neli lõpuks oma boyfriendidega tuppa jõudsid ning siis kahetunnise loengu maha pidasid :D).

Kuid nüüd on aeg maad avastada.. ja seda ma ka teengi.

Birgit Darwinist ! :)

Teel Cairnsi..

Peale loomaparki põrutasime taaskord Cairnsi poole.

Tee peale jäid ka imelised Jourama kosed, millele tuli pilk peale visata. Kuna päev oli palav, siis otsustasime ka sinna samasse, koskede vahele ujuma minna. Neid kutsuti ’Kivibasseinideks“ ning vesi oli neis ääretult külm, kuid sellegi eest..väga värskendav.

  Meie bassein

Varastasin suhkrurooga

Oma järgmise öö veetsime Mission Beachil. Lootsime Jannoga, et ees ootab meid turistide lemmik koht: pikad rannaääred ning meeletu möll, kuid pidime hoopis pettuma. Esiteks ’lõhnas’ kogu Mission Beach nagu lehmalaut ning ookeaniääres oli ainult paar inimest (võib-olla põhjus selles, et ujuda üldse ei võinudki!) :D . Ning seal oli üsnagi vaikne, nii et mingist mölluks küll juttu ei olnud. Lisaks kimbutasid meid karavanipargis Cassowary’d (allpool on pilt). Ma ei teadnudki, kas peaks kartma või rahulikult võtma, aga kuna isegi suured mehejurakad kartsid neid linde, siis igaksjuhuks tegin seda minagi.

Cassowary

Ja selliseid silte olid kõik kohad täis.. :D