Kallis jõuluvana..

Palun, saada meile Cosmodisk, põlvekaitsmed, Dormeo madrats, hulganisti talveriideid ja suurtes kogustes energiat.. (et 10 tundi vagude vahel kummardamist/küürutamist oleksid vähe kergemad..)

Eile ilmutas end üle pika aja ka päike. Sai hetkeks tunda, et tegemist on siiski Sunshine State’iga.  (:

 piljardiõhtu.. 

 Inglane Rob, korealane Min (Kevin) ja iirlane John (:

 Väsinud Janno..

 PESUPÄEV

 Matti sünnipäev pubis

 Tähistamas Liisu viimast õhtut Austraalias..

 Poisid Janno karavanis..

 Inglane Rob :)

Keskel meie kauboi John (naaber)

Soe soe Austraalia ! :D

Kui ma Austraalia kohta raamatut lugesin, siis oli seal kirjas, et hoiduge novembris päikesepiste eest.. no väga armas, aga meil hakkab vaikselt november lõppema, 1.detsember tervitame suve ning ilmad on külmemad kui eales varem. Just just, vihma kallab laginal ning põldude vahel luristame nina ning tõmbame värisedes paprikate vahelt umbrohtu välja. Ja nii on olnud juba nädal aega..

Kes Mannu blogi (neiudaussies.blogspot.com) hoolega loevad, on asjadega kenasti kursis, kuid siiski teeme ka omapoolse kokkuvõtte möödunud nädalast.

Päevad on möödunud üsna üksluiselt.. tähendab, igapäev ärkame enne nelja, punnitame end prantslase autosse ja lähme kuni kaheksaks tunniks paprikapõldude vahele umbrohtu kiskuma. Elu missugune. Muidu saime tööle ikka kahe autoga- Anni ja Mannu prantslase Mikaga ning Janno ja Birgit traktorijuhi Allaniga. Nüüd aga otsustas meie lemmik traktorist naisega paariks nädalaks tagasi koju põrutada, et maja maha müüa. Laupäeva õhtul tähistasime veel Allani ja ta naise Jennyga viimaseid õhtuid karavanipargis koos ühe mõnusa BBQ ja Jenny tehtud juustukoogiga. Jah, juustukook on meil siin teemas. Õnneks saime nüüd omale retsepti ja hakkame ise suurteks juustukoogimeistriteks.

Liisut nägime ka siin karavanipargis vaid nädala, sest kahjuks/õnneks võttis neiu laupäeval suuna Kreeka poole. Sellepärast selline käik, kuna tühjalt karavnipargis päevad läbi istuda pole ka mõtet.. Kuid jah, kahju siiski.

Farmis on ka meie rahvahulk suurenenud ja segunenud. Inimesed tunduvad aina rohkem omad ja naerda saab põllul laginal (va kui rohimine jälle mõneks ajaks üle viskab :D). Paras paar meie seltskonnas on iirlane John ja inglane Rob. Nende suust kuuleb ikka igast võrratuid ütlusi. Lisaks lasi John endale kuklasse needi panna. Ja ükspäev leidis ta farmist suure ämbliku (mürgise? Ei tea..), aga igaljuhul otsustas ta ämblikupoisi kodustada ning nimeks sai tal Hubert.

Mis veel? Janno. Janno meeldib farmis vist kõigile... Väga tihti võib jälle kuskil vao vahelt kuulda, kuidas mõni poiss „I love you, Janno!“ hüüab. See on siin täiesti normaalne. Näiteks reede õhtul, kui meil karavanipargis piljardiõhtu oli.. jäid John ja Rob Janno karavani ööseks ning Janno küpsetas neile hommikusöögiks muna saiaga- poisid ei jõudnud järgmine päev ära imestada, missugune tore noormees Janno on ( Kahjuks aga ei osanud iiralne ja inglane karavaniust avada ning hommikusöök jäi söömata).

Ah muidugi! Neljapäeva õhtul käisid Birgit ja Liis Keviniga noolemängul kaasas. Ühes Stanthorpe pubis toimuvad igal neljapäeval noolemängu võistlused ning seekord oli Grand Final ehk hooaja viimane võistlus. Kuna Kevin otsustas seda tähistada kohapeal õlledega, sai Birgitist kaine lenks. Esimene kord Austraalias autoga sõitu- kogemus missugune! Esiteks oli pimedust metsikult palju ning aknaid sai udust puhtaks vaid särgiga pühkides. Teiseks, sõita tuli ju vasakul pool ning auto.. oh see vist suri oma viiskümmend korda välja . Igaljuhul, elusalt jõudsime tagasi ning see oli siiski põhiline! :D

Loodetavasti meie ilmad soojenevad ning rohimine asendub istutamisega..

Ja farmis on meie nimed: Annie, Bridget, Marihuaana & Jaani. :D

Juhtus nii..

..et pidev muusika kuulamine põldude vahel ummistas Birgiti telefoni poriga ning alates eilsest otsustas mobiilipoiss seetõttu reageerimast.

Reedel pidi poodi jõudma uus kogus 19 dollarilisi Nokia telefone.. 

..no loodame, et siis näkkab.

Barbecue night !

Jee, täna saab grilli. Ja täna öösel tuleb Liisu. Ja homme on vaba päev. Wiii.

sleeping beauty

 tööhoos.. nagu ikka

 Red-bellied black snake- tapatöö tomativagude vahel

 Janno ja prantslane Mika

 Peale tööd..

 ..oleme sellised!

"Näksi muru!"

Kolmapäev, kui Birgit ja Janno ainukesena tööle põlde kiletama jäeti, sai ülejäänud töörahvas juba kell 11 päeval töölt lahti. Kõik olid muidugi veidi pettunud, et nii lühike tööpäev, palavuse käest oli küll hea minema saada, aga samas raha oli ju vaja ..

Õnneks Said Anni ja Marianne karvani pargis kohe tööd, omanik Raimond tahtis, et me tema maade pealt oksad ja kivid ära korjaks, et ta saaks korralikud muru platsid teha. Pool tunnikest ja oligi koristust vajavad maaalad ettenäidatud ja kastiga auto Eesti naiste valduses. Autol oli ees vinge kaitse võre, mille peale Raimond ütles, et ärge avariid kartke , see kaitseb kõige eest :D Töö algas kohe sellega, et Anni suutis oma käe sipelga pessa pista ja üks suurem must sipelgas hammustas Anni sõrme nii kõvasti, et ei tahtnud enam sõrme küljest lahtigi lasta. Natuke kiljumist ja hüppamist ning jälle ühe kogemuse võrra rikkam: Austraalia sipelgaid ärge usaldage :D hammustavad väga valusasti! Usside jaoks oli reha, kuna käega ei tasu siin ühtegi vanemat puutoigast maast lahti kangutada, kuna all võib madu pesitseda. Auto sõit saadi kiiresti käppa , muusika põhja, aknad lahti ja thats how we roll :D Tööd jätkus kuni päikese loojanguni, ehk kella seitsmeni. Ja jälle üks lõbus tööpäev seljataga

Neljapäevaks saabusid lõpuks pisikesed tomatipoisid ning rahvas pandi taaskord istutama.

Ja nii ka reedel.. taaskord tomatite istutamist kuni ühe mõnusa padukani. Mainiks seejuures ära, et Austraalias on vihm väga külm ja valus! 

Täna sai istutamiskäigus Janno ka traktorisõitu esimest korda Aussis proovida. Tuli täitsa edukalt välja (va hetkeni, kui Birks istus taga ning Janno atraktsiooni mängis ning tagumised istutamispingid järsult alla lasi ning tekitas sellega Birgitis traumat- sest jalg otsutas alla jääda :D). Lisaks nägime vee peal ulpimas ka üht madu. Prantslane kohe karjatas kõva häälega: „Red-bellied black snake... Let’s kill it.. lets kill it.“ . Algul vaatasid kõik seda olendit hirmunud pilguga, kuid lõpuks võttis Janno labida kätte ning läks ja virutas sellele maole ühe paraja tou. Peale teda haaras traktorijuht Matt labida ning tegi maopoisile üks null. Lõpuks võeti ka ussikese pea maha ning prantslane Mika sai endale suveniiriks ussinaha.

Kuna reede on ka meie palgapäev, siis muidugi ronisid kõik peale lühikest tööpäeva linna shoppama. Kes ostis uued retuusid ja rohimiseks kindad, kes plaastreid ja kes piima. Linnas käies selgus üks huvitav tõsiasi, kui silma hakkas üks tuttav mehike. See sama mehike, kes töötas ka puufarmis ning kes seal kõige rohkem ropendas ja kes Mannu lahti lasi.. Tuli välja, et see sama mehike on meie traktorijuhi Matti onu. Tere väike Stanthorpe!

Kuna tegemist on siiski reede õhtuga, siis nagu kombeks ikka- piljardiõhtu. Tegelikult mängitakse siin piljardit phimõtteliselt iga õhtu (eriti just meie naabri kauboi John’i poolt.. meie põhiõpetaja siin karvanipargis :D), aga reede on meil eriline piljardiõhtu. See, kes reede õhtul kaotab piljardis seitsme palliga, peab pesuväel ümber karavanipargi köögi jooksma. Õnneks sellist kaotust kellelgi ette ei tulnud, kuid sellegi eest sai palju nalja krõpsude ja 70’ndate muusika saatel. Jah, sellised mõnusad õhtud meil siin just ongi.

Homme saavad tomatid otsa, tööinimesed pannakse vähemalt viieks päevaks rohima..

Pühapäeva öösel jõuab Stanthorpesse Liisu ning esmaspäeva õhtul lähme pubisse Matt’i sünnipäevale.

Ahjaa. Siin ikka küsitakse meilt, et mis on kõige ägedam eesti keelne lause.. jne. Igaljuhul, põhilause, mis me siinsele kirevale rahvale selgeks oleme teinud, on: „Näksi muru!“ :D

Tööloomad

  Esmaspäeva hommikul saadeti Birgit ja Janno kella viieks plastikut panema. Smoko ajaks sai plastikkile maha ning ülejäänud rahvas oli ka farmi jõudnud, et alustada kell 9 tomatite istutamisega. Üllatus-üllatus, tomateid polnudki veel kohale jõudnud ja kogu seltskond saadeti tagasi koju. Kuna Janno ja Birgit olid veel farmis, siis nendest sai üks veel tööle jääda. Otsus langes Birgitile ning nii saigi ta 3-4 tundi töömeestega umbrohtu mürgitada.

  Pärast tööd otsustas meie itaallasest bossi poeg Wally veesuuskadega sõitma minna. Kuna ilm oli jahe, siis kedagi väga vette see ei meelitanud. Siiski otsustas Birgit poistega jõe äärde kaasa minna. Lisaks talle tulid veel Wally, pool-boss Kevin, 17-aastane traktorijuht Matt ja üks kündjamees. Skuutriga toimetati Kevin ja Birgit ükshaaval karavanipargi juurest teisele poole jõge.

  Kõigepealt läks Wally ise veesuusatama (tegelikult -lauatama). Peale jõe peal tiirutamist ja trikitamist, paigutas Wally skuutri taha suure kummirõnga. Võis alata tuubing (googeldage). Esimesed tuubingutiirud tegi Kevin. Talle muidugi halastust ei antud ning Wally võttis skuutrist viimast, et Kevinil taga kummirõnga peal katsumust piisavalt palju oleks. Peale seda otsustas ka Birgit tuubingu ära proovida... Jah, esimene kord.. aga igaljuhul sai Birgit ühe väga ägeda kogemuse osaliseks!

   Seiklusrohke veesõidu lõpus, kui Birgit ajas poistega juttu.. mainis Wally, et ta kavatseb oma majja tagasi kolida. Ja siis nii muuseas mainis, et tal on seal majas 3 vaba tuba.. (ei taha siin midagi ära sõnuda.. aga kui midagi rohkem selgub, anname märku.. ) :D

   Täna läksime kõik kella viieks tööle.. mõttega, et saab lõpuks tomatipoisse istutama hakata. Üllatus, üllatus- kogu rahvas pandi rohima..

  Päeva võib nii kommenteerida, et peale seda tööd.. tundsid kõik eelmistest töödest tohutult puudust. Igaüks pidi meist päeva jooksul läbi rohima 6400 paprikat. Küürakil me kõik seal vagude vahel edasi liikusime ning aeg-ajalt vaevlesime ka seljavaludes. Kella üheks olid 48 vagu paprikaid rohitud.. ja tagajärg: väsimus ning valutav selg, jalad ning sõrmedelt kadunud nahk..

Ei tea millega meid siis homme üllatatakse..

Ja selle nädala lõpuks peaks meie juurde jõudma ka Liis Sydneyst..

Eks paistab, mis saama hakkab :)

No worries!

Nädal jälle seljataga.

Reedel lahkusid meie seast venelased... Gold Coastile tädi juurde. Julia kavatseb nüüd seal tööd leida ning Natalia võtab novembri lõpus suuna juba kodu poole, Saksamaale. Nii ongi. Oleme nüüd venelasteta ja autota.

Samas tuli farmi rahvast juurde: üks pilukas Min ehk siis Koreast pärit Kevin; prantslane Mika (Mikael..) [aga no Anni suutis teda ikka Rafaelliks kutsuda] ja iirlane John, kes naerab naljakalt.

See nädal on meil tööd vähe olnud, kokku saime 28 tundi (muidugi Janno pigistas välja 60 tundi). Kord on vihm ja kord saavad taimed otsa. Saime reedel veel käsitsi paprikaid mulda pista.. aga see oli täitsa lõbus. Näiteks saatis meie tööpäeva vahelduv muda- ja porisõda.. ning Janno näitlemisoskus, mille peale kõik austraallased siin naerda saavad. Kuna Janno on meil alles inglise keeles õppija.. siis vahepeal peame silmi naerupisaratest kuivatama ning lõpetame kõhud kõveras.. (naerust). 

Näiteks reedel oligi nii, et istutasime käsitsi paprikaid ja Janno jäi 17-aastase Mattiga juttu rääkima. Hüüdis siis üle põllu Annile, et teada saada, kuidas "kasvatama" inglise keeles on. Anni küsis siis vastu: "Mis kontekstis?".  Aga kahjuks/õnneks sai Janno asjast valesti aru ning koostas lause ja ütles siis Matt'ile: "I used to mis kontekstis snakes.." 

Pilukas Min on täitsa tore korealane.. aga kahjuks ta istutamises osav väga ei ole, sest ta parem käsi väga tugev ei ole (ehk nagu Mannu ütles: üle ühe on paprikad väljas). Ja kahjuks sõid mustad linnud läbi lunchboxi Min'i lõuna ära .. koos lunchboxiga. Vaene pilukas, niigi vähe süüa.. ja see söödi ka lindude poolt ära.

Siis karvane traktorijuht Rob... ehk punkar. No ütleme nii, et igas farmis peab olema keegi.. kes ei ole just meelt mööda. Ei, vahepeal saame temaga väga hästi läbi ja teeme nalja, aga enamus ajast on tal kombeks ropendada, kamandada (mis siis, et ta meist vähem tööl on olnud..) ja traktoriga kiirendada (+ poole pealt viskab meid maha ja ütleb, et istutage nüüd käsitsi, sest tema ei saa enam sõita).

Nii palju siis farmiinimestest. 

Täna said paprikad otsa, homme ootavad meid tomatid :)

2 kuud Austraaliat seljataga (:

Kolm päeva tööst puhkust (mõnel lausa viis).

Janno pidi siiski kõik päevad töötama- sai taaskord kolm päeva jutti põlde kiletada.

Teisipäeva õhtuks kutsus boss Roberto isiklikult meid kõiki enda juurde külla. Suure küsimise ja nuputamise peale me ta kodu lõpuks üles leidsime. Tegelikult ta ise elab Bundabergis, siin on ta ajutine nädalasisene kodu karvanipargis- nn apartment, mis on tegelikult suht suur puumaja, uhke elutoa ja kaminaga ning kahe magamistoaga + vannitoaga.. kus on mullivann (: . Seal samas ta meid siis ka kostitas.

Alguses oli juttu vähe ning tunne natuke ebamugav. Jõime nahkdiivanitel õllet (millega boss meid kostitas :D) ja rääkisime elust ja ilmast. Juba mõne aja pärast hakkas jutt aina rohkem jooksma ja tunne muutus ka mugavamaks. Kahjuks venelased (täpsemalt üks neist) ennast nii mugavalt ei tundnud.. ja poole jutu pealt kõlas üle toa järsku Julia valjuhäälne ütlus: „I have an appointment in Skype.“ .Olukord muutus väga segaseks, kui meie neli eestlast ühel diivanil vaatasime venelasele üllatunult otsa ja mõtlesime, mis nüüd teha. Kõigi jaoks tundus see hetk väga piinlik.. aga kui appointment, siis appointment.. ning niimoodi piinlikus olukorras me ka lahkusime. Boss on meil õnneks väga rahulik ja tore itaallane ja noogutas sellepeale, kui ütlesime, et minema hakkame.. aga väga kahju oli siiski niimoodi lahkuda.

Autosse istunud, ütles Julia meile üle auto: „Te ju ikka saite aru, et see oli vale. Meil lihtsalt ei olnud bossiga millestki rääkida..“ .  Tere hommikust, Julia :D

(see on üks näide- meie kooselu  venelastega :D)

Täna saime lõpuks jälle kõik tööle: jeeee, paprikaid istutama. Õnneks uued taimed saabusid ja kell 9 võis alustada istutamisega.  Nagu ikka, muusikat kuulates, nalja visates ja venelaste „Suka pljat“ saatel (kui kärbes nende nöole näiteks lendas) möödus meie tööpäev. Aga seda hetkeni, kui vihmapilved otsustasid end meie kohal demostreerima hakata.... Jah, padukat tuli kui oavarrest. Andsime jalgadele valu ning hüppasime kähku kastiautosse, et imekiirelt tagasi kontori juurde põrutada.  Ja nõnda üürikeseks meie tööpäev jäigi, kokku saime ainult viis tundi paprikaid istutada.

Õnneks homme jälle, hommikul kella viieks seekord. Huvitav, kas tuleb jälle üks tööpäev käsitsi istutades ?:D

Igaljuhul.. venelastel on vaikselt külland saanud (kõikidest kärbestest ja rasketest tööpäevadest), nii et võib-olla lahkuvad nad juba selle nädala lõpuks. See-eest on Liisul plaan meie poole liikuda ning Pille ja Andreaski uurisid, et kas neil siin kohta on. Väga äge oleks igaljuhul neid kõiki siin näha..

Ja teiegi seal Eestimaal võite meile külla sõite- olete kõik oodatud.

Vihmatants

A & B

Tegime tööd..

Kaksteist tundi põllul- siin on tulemus ! :D