Jõulud Austraalias..

Kuna meie oleme suured tööinimesed siin.. siis otseloomulikult saadeti meid 24.detsembril 11.-neks tunniks paprikaid istutama. Lisaks pikale tööpäevale saatis meid kole ilm ja tugev tuul. Jõulud missugused...

Aga sellegi eest istusime õhtul eestlastega ühiselt Pille ja Andrease majakese, sõime kartulit, liha ja kapsast, eesti piparkooke ning kõigele lisaks jagasime loosiga võetud jõulupakikesi. Mõnus.. ja jõulutunne isegi andis endast natuke märku. Ja Andreas mängis meile arvutist eesti jõulaule. Veel mõnusam.

25.detsember- oli meil vaba päev. Juhei. Esimene selle nädala jooksul. Saime palju magada ning õhtul istusime ühiselt eestlaste ja Keviniga laua äärde ja nautisime BBQ. Kinkisime ka meie pool-bossile eesti mütsi (mida täiendasime tema ütlustega. Nt. "Tell someone who cares"; "You're not welcome"; "Troublemaker".. jne.") ning pildi meist: Janno, Marianne, Anni ja Birgit.

26.detsember- tagasi tööle. Ilm oli juba täitsa okei. Küll natuke sadas.. aga saime hakkama. Tööle tuli suur kogus uusi töötajaid: nii saklasi kui ka inglasi ning üks mustanahaline Jonathan ka. Meie saime jälle muiata ja jälgida, kuidas uutel põllu peal istutamine välja tuleb. Said täitsa hakkama.. aga muidugi neist ei oskanud keegi oodata, et me nii poriseks saame ja pooleldi mutta vajume (nüüd vähemalt teavad). Ei läinud kaua aega mööda, kui meie boss Wally teada andis, et kell 8 hommikul tõmbame otsad kokku ja lähme koju. Ütles, et ilm on kole. Haha, meie jaoks oli ilm suurepärane (arvestades, et tavaliselt töötame palju suurema padukaga). No mis seal ikka, tulime koju ja otsustasime, et põrutame eesti rahvaga 160 km kaugusele Toowoombasse shoppama. Kuna tegemist oli siiski boxing day'ga, siis miks mitte. (Boxing day on bank holiday.. also known as shopping holiday- kõik hinnad mega all.. ). 

Ja nii me oma pühapäevase päeva veetsimegi- Toowoombas raha kulutades.. (ja mõni mees kulutas kohe mõnuga  :D). Nüüd on õnneks kõigil vana-aasta õhtuks riided olemas.. sest et pisike plaan on reede õhtul kaugemale põrutada (kui me just saame 1.jaanuari vabaks :D).

Ja teie seal Eestimaal- võtke sellest aastast viimast ja kulutage kroone mõnuga :)

Lapsehoidja Anni

Peaboss Roberto tõi oma kolm väikest tütart nädalaks Stanthorpe endaga kaasa. Annil paluti neid siis umbes kolm päeva hoida. 11 aastane Alex, 9 aastane Chelse ja 6 aastane Stefania- kõik itaalia päritoluga. Lõbusad tüdrukud, aga igaüks erineva iseloomuga. 

Üks tubli 12 tunnine tööpäev jällegi.. Alustama pidi nagu ikka 5 hommikul, kuna Roberto pidi sel kellaajal juba farmis olema. Tüdrukud ärkasid ka 5 ning kuni õhtu viieni jätkus tegevust: joonistasime, vaatasime Barbie printsessi filmi, käisime koeraga jalutamas, ujusime basseinis, mängisime juuksurit. Lõunasöögi sõime juba kella 10st nn. itaalia restoranis, kus meisterdasime kaks eelrooga (ühel taldrikul peenelt sätitud kurgi ja porgandi viilud :D ja teisel taldrikul veel peenamalt sätitud banaani ja õuna viilud :P ) põhiroaks spagetid kastmega , põhimagustoiduks küpsis šokolaadi ja kakao puruga :D ning järelmagustoiduks šokolaadipiim ( milo ) :D veel jõuti kaerajaani tantsida, laulda, ise tantsu kava välja mõelda.. (Ütleks kohe kõigile ära, et kunagi ei tasu lapsi hoides sellist tantsukava mõelda kus ise ka tantsima pead, sest võib juhtuda et lapsed tahavad seda ka oma vanematele hiljem esitada :D ühesõnaga tantsis Anni väikse Stefaniaga printsessi tantsu boss Robertole :D aga ära tegi :D) 

Veel jõuti ka võrkpalli ja kaarte mängida ning veel paari mängu.. päev oli pikk, lõbus ja väga kurnav :D kaks järgnevat päeva möödusid sama tegevusrikkalt, ainult et 14 tunnised päevad siis juba. Katsumus oli see, kui kolm õde omavahel tülli läksid ja kaklema hakkasid, seda juhtus viimasel päeval juba mitu korda. Mõned rahustavad jutuajamised ja psühholoogilised lepitus mängud ja asi jälle kontrolli all, kahjuks pidi ka korra kurja tädi mängima , aga lõpp hea, kõik hea.

Janno ostis Warwick'ist püksid omale.. :D 

 Lapsehoidja Anni 

 Birgit ja Kevin käisid linnas ja wallaby otsustas auto ette hüpata :(

 Hommikul kell 4.30 

Täiesti loomulik..

Jõulud juba ukse ees, aga lund ei kuskil :( . Aga me elame üle. Isegi selle, et hommikul vaatad, et tuleb ilus ilm,  lähed tööle, tuleb tugev torm, äikest hakkab lööma, padukat hakkab sadama ning õhtul särab taevas jälle päike- täiesti tavaline siin. 

Järgmisel nädalal jääb farmi taaskord vähe rahvast, sest suur kogus töötajaid läheb jõuluks mujale. Seetõttu tegime laupäeval taaskord ühe suuremat sorti BBQ ja kutsusime töötajad kokku, et koos burksi süüa ning Anni ja Birgiti tehtud juustukooki maitsta. Kohale tulid paljud töötajad, boss Wally ja isegi BOSS Rob :)

Õhtu lõppes ühiselt lõkke ääres prantslase Mika kitarrimängu kuulates.

Kallid teile ja nautige lund ! (mida meie igatseme)

Päike tuli välja..

Esmaspäeval võtsime eestlastega suuna taaskord rahvuspargi poole. Seekord aga kõrvalosariigi (New South Wales'i) kõige lähemasse rahvusparki. Metsade sügavusest leidsime üles suure kose ning pidasime sellel pikniku. Lisaks tegime Jannoga tiiru ka kose alla. Tunne oli võimas, süda trampis kõvasti ning adrenaliini oli tohutult. Seista hiiglama kose all.. see oli seda väärt! :)


Hiljem seiklesime tunnikese veel rahvuspargi metsateedel.. sest no lapsed tahavad ju põnevust: miks minna tagasi, kui saab sõita ka mööda kitsamaid ja tundmatumaid teid, mis viivad lõpuks tupikusse.


Päev kirjas.


Teisipäeva hommikul kell viis saadeti Anni lapsehoidjaks Roberto juurde. Terveks päevaks anti tema valdusesse kolm noort tüdrukut. Juhei!
Ülejäänud seltskond haaras saksapoisi Marsel'i kampa ja põrutas Warwicki poole shoppama.
Ja mis me siis ära ostsime? Nii Mannu kui ka Birx said omale uued fotokaamerad (kuna Birksi fotokas käis eelneval päeval kose juures suplemas ning Mannu mõtles juba ammu endale vähe parema kaamera soetada) ning Janno ostis omale väliskõvaketta.


Ning õhtul sättisime end kõik Janno karavani voodisse, sõime maitsvat kama (mis Jannole jõulukingiks saadeti) ja vaatasime üheskoos Austraalia õudukat "Wolf greek". Saime taaskord päeva kirja.


Kolmapäeval saadeti meid kaheksaks ja pooleks tunniks rohima (LÕPUKS).. ja kõige ägedam oli see, et tegime tööd lauspäikese käes ning kraade oli oma kolmkümmend. Jeee.
Pärast rohimisrõõmu laenutasime karavanipargist kanuud ja panime jõe peale ajama. Mõnnnnnnna.




PS. Katki läinud ja kaotatud asjad:
1) Anni fotokas lendas tuulega auto katuselt maha (kui üritasime taimeriga pilti teha) ja läks katki.
2) Birksi telefon ummistus farmis mudaga.. enam ei tööta.
3) Kalla sõitis üle Mannu päikseprillide.
4) Birks unustas päikseprillid Commonwealth Bank'i. Enam pole viitsinud järgi minna (möödas on kaks kuud).
5) Anni pani päikseprillid voodisse.. ja läks nende peale magama. Katki.
6) Birksi fotokas käis ujumas.


Olge mõnusad.

Ja ei saa ka mainimata jätta, et meie kallis itaaliapaar on ikka jube kokkuhoidlik. Joovad ainult vett, käivad jala linnas (15 km linna), pesevad igapäev käsitsi pesu, varastasid Woolworthsist (toidupoest) korve (kasutavad pesu jaoks).. jne.

Kolmkümmend kraadi sooja ning jõulutuled igalpool..

Palju aega on möödas ajast, millal siia viimati kirjutasime, kuid lohutuseks võib öelda, et selle ajaga pole just midagi hiiglama suurt toimunud. Nagu ikka, ärkame hommikul 3.40 (vähemalt üritame ärgata) üles, sööme, lähme tööle, tuleme töölt ja tsillime karavanipargis.

Näiteks üks hea uudis on see, et üle-eelmine nädal jõudsid meie juurde Pille ja Kalla (Andreas). Õnneks ei pidanud nad kaua ootama ja olidki juba meiega samas farmis tööl. Jeee. Nii, et eestlastest puudust siin karavanipargis ei tule.

Farmis teeme ikka samu töid- istutame ja rohime. Mõnikord teeme ka mõnda muud tööd (mis on vaheldus pidevale küürutamisele ja kummardamisele). Näiteks saavad Janno ja Birgit vahelduva eduga plastikut panna. Ja Anni, tema on kutsutud Robi (meie bossi) lapsi hoidma. Eks siis paistab, kuidas õnnestub tal itaaliajuurtega austraalia lastega hakkama saada.. (arvatavasti hästi- kogemused ju Sydneyst juba olemas).

Rahvast on ka farmi juurde tekkinud. Näiteks itaaliapaar. No kommentaariks võib öelda, et nad ületavad maailmarekordeid oma töötamis’kiirusega’. Ja inglise keelt nad väga ei mõista. Noormees Alex pigistab veel midagi välja, aga neiu Simona... tema on lihtsalt vagude vahel ilus. Või vähemalt üritab olla, kuna teda väga palju seal ei näe (veedab suurema osa küngaste taga pissides- ühe vao jooksul oma viis korda).

Siis üks väga äge tegelane on meie kallis boss Ross. Janno ja Birgit panid plastikut ning tema tuli sinna ja viskas surnud jänese vastu Birgiti jalgu. Temale muidugi tegi see palju nalja, et sai jänese maha lasta ja seda siis igale poole loopida.. Birgit just sama ei tundnud. Aitäh talle! Ja lõpuks otsustas ta jänese lihtsalt kraavi visata. Ja temal on täiesti suva, kas sajab padukat või mitte.. meil laseb ta jätkuvalt tööd teha.

Õnneks ilmad on läinud soojemaks. Jee. Ja eile käisime Kalla ja Pillega rahvuspargis. Kõndida sai palju ning päike küttis edukalt. Ja täna võtame suuna Toowoomba poole. Suurlinn 145 km kaugusel. Jah, meile anti üle pika aja kaks vaba päeva. Jeee.

Ning laupäeva õhtul käisime pubitamas, iiripoisi Johni sünnipäeva tähistamas. Naerda sai palju, tantsida saime ka ning kolme eestlast kohtasime ka. Kõigi meelelahutuseks tegi John leti peal tantsu ka. Ja õhtu lõppes meie bossi Wally juures Guitar Hero’t mängides. Muidugi Mannu ja Birgit otsustasid sealt varem lahkuda, ehk siis kell kaks öösel kottpimedas kontsadega tund aega karavaniparki jalutada oli ka tore.