Viimast päeva Perthis..

Avastasime taaskord uue tasuta interneti koha: raamatukogu! State Library of Western Australia.

Siin on pistikud ja võime istuda kaua tahame (tegelikult kella viieni, siis pannakse raamatukogu kinni). Tutvusime raamatukogus nelja eesti noormehega ka: Kristo, Henri, Urmo ja Märdiga. Kutsusid meid õhtul pinxi mängima ja ütlesid, et teevad meile lahkumispeo. No arvatavasti see jääb ära, kuna muidu jääme veel oma bussidest ja asjadest maha :D . Nad andsid meile kasulikku nõu ka igasuguse paberimajanduse kohapealt. Tänks :)

Siiamaani on kõik hästi. Täna hommikul kolisime oma hostelist välja (õnneks saime oma suured kohvrid sinna jätta ja võime seal veel söömas, telekat vaatamas, ning basseinis ujumas käia.. and so on..). Kusjuures eile tuli meile veel üks toakaaslane juurde, mingisugune mees. Teame temast nii palju, et ta põhisõna (ja siiamaani ka ainuke sõna) on "Sorry". "Sorry", kui hakkas vetsu sisenema, ja Anni alles seal pissil oli (õnneks Annil oli uks lukus), "Sorry", kui sisenes tuppa ja "Sorry", kui ta läks vannituppa ja Birgit alles dušši all oli (Birgitil kahjuks polnud uks lukus :D) . Ütleks, et suht uimane mehike :D

Eile õhtul käisime linna peal jalutamas, laiendasime oma silmaringi Perthis. Käisime ilusas Queens Gardens'is.. tundus väga eksootiline ja ilus, linnud tegid veidraid häälitsusi ja park oli kõigele lisaks ülimalt korras ja hoolitsetud! Jõe ääres olime ka, vaatasime säravaiad linnatulesid ning imetlesime seda kõike alt ja pealt (okei, no seekord ainult alt). 

Siis taheti Birgitit Greenpeace'i liikmeks. Üks mees trampis jalgu, kui kuulis, et hoopis Sydney'sse ära lähme.

"No, no. Western Australia needs you, Perth wants you, I want you..". Seekord jäi siis Birgitil membershipiks saamata ning nende vestlus lõppes ühe suure ja sõbraliku kallistusega :)

Aga täna õhtul kell üheksa võtab buss meid hosteli eest peale ja viib lennujaama (sõidame veits üle tunni aja). Kell 1 öösel  väljub lennuk Sydneysse. (Me oleme nagu mingisugused lennusõltlased juba- nädalaga kokku lennanud 22 tundi + 3 ja pool tundi laevaga reisinud + nüüd veel 4 tundi lendu otsa- jee!). 

Sydneys tuleb vastu meile Pollina (Anni ema töökaaslase sõbranna :) ), kelle juures loodame paar päeva viibida, et selle ajaga endale elu- ja töökoha leida + veel mõned tähtsamad asjad ära teha. Eks aeg näitab :)

Peale telefonikõnet Poliinaga olid meie meeled palju rõõmsamad ning tunne läks palju paremaks.. 

..kuigi ettevalmistused selleks kõneks olid suured ! Läbimõtlemine, emotsionaalselt valmistumine, kirja kirjutamine, peaproov.. oh, te ei kujuta ettegi, kui naljakas see kõik oli. Ja lõpuks, kui Anni Poliinale helistas ja automaatvastajale tähtsat kõnet salvestas, kihistas Birgit vannitoas naerda.. 

No nalja peab saama ! 

Olge hästi hästi mõnusad :) Me oleme! 

Kirjutamiseni !