Hüvasti ropendavad puufarmionukesed !

(ps. enne, kui alustad selle postituse lugemist.. keri allapoole, sest seekord tuli kaks postitust järjest )

  Pehmes voodis mõnus öö seljataga ja pool kümme hommikust sööma. Rootslased ruttasid juba bussi peale, et uude farmi tööle asuda. Meie aga pakkusime, et võime nüüd siis koristama hakata, et tasuda oma ööbimise eest. Üllatuseks oli aga Vanaproual juba kuuest hommikul kõik puhastustööd tehtud ja käskis meil ainult oma toad korda sättida. Milline luksus üle pika aja. Eriti kummaline oli see, kuidas me suutsime rõõmu tunda väikestest asjadest nagu pehme voodi ja kraanikauss omas toas. Me olime nii õnnelikud :D

Suur hüvastijätu kallistus pubitädikesega ja tööbüroosse minek. Ilm oli vihmane ja külm. Work Forceś ootas meid Linda, kes andis meile paberid täita ja hakkas farme otsima. Kirjutasime ka kaebekirjad Lillie´s Backpackerite hosteli ning Doc Spirose hosteli kohta :D 

Veetsime paar tundi büroos, aga tööd otseselt meile siiski ei leitud, kuna ilmad pidavat viimase aastakümne jubedamad olema, just siis muidugi kui meie seal oleme :D Ega siis midagi, läksime jällegi Mäkki ja saatsime CV´sid igalepoole ja põhimõtteliselt viskasime kulli ja kirja, et kuhu nüüd: kas tagasi Eestisse, põhja poole või hoopis tagasi Sydneysse. 

Istusime nõutult paar tundi külmas Mäkis ja lõpuks jõudsime otsusele, et ööbime autos ja ootame paar päeva siin, et äkki Linda leiab meile mingi farmi, kus tööd teha, kuna raha pole ka, et edasi liikuda :S 

Käisime veel toidupoes ja ostsime natuke süüa juurde. Juhuslikult leidsid Venelased ning Marianne poe stendilt kuulutuse, mis otsib farmi töölisi. Anni helistas siis sinna ja vastuseks sai, et jah tööd on, 80 inimest vaja kokku ajada, et köögivilja farm alustab taimede istutamist. Juheii..meie nimed kirjas, aga töö algab alles siis kui ilmad kuivad ja võib-olla siiski alles nädala, kahe pärast… 

Mis seal ikka, läksime autosse ja sõime ning valisime parkimisplatsi, kus öö mööda saata. Kell seitse õhtul, pime, külm ja paduvihmane ning äkki helises Anni telefon …: üks Euroopa aksendiga naine. Selle sama mehe abikaasa, kellega tunnike varem sai vesteldud. Tuli välja, et nad omavad karvani parki ja neile anti ülesanne otsida 80 töölist farmi ning nende kasu on selles, et saavad oma parki üürilisi juurde. Naine oli Tsehhist pärit ja mees Hollandist. Meile tuli pakkumine, et kui jääte farmi tööle siis võite kohe meie juurde elama tulla ja maksate siis kui raha hakkate saama. Ei ole võimalik, et meil nüüd vedama hakkab… aga äkki siiski, midagi kaotada ju polnud ja otsustasimegi siis pakkumise lahkelt vastu võtta. 

Omamoodi seiklus tuli aga selle Sommerville Valley Caravan Park´i ülesleidmisega, kui vihma lausa kallas, tuul puhus 115m/s, kott pime oli. Koht asus linnast kõigest 15 minuti kaugusel , aga meil võttis sinna jõudmisega aega nii kaks ja pool tundi :D me suutsime paar korda ära eksida ja kuskil teises linnas juba ära käia. Palju telefoni teel juhendamist, naeru, paanikat..lisaks  tormist maha langenud puud teel, kiirus, pimedus, väsimus ja uudishimu uue koha ees. 

Lõpuks tuli omanik meile teeotsa vastu ja sõitis meil ees kuni pargini (mainiks ära, et mees oli purjus ja auto sõitis väga kummaliselt sirgel teel :D ). Koht on imeilus, meie karvan on väga kodune, kuigi rohkete putukate ja ämblike ning jänese pabulatega :D aga muidu on väga kena ja oleme väga rahul ;) Ainuke kurb asi on see , et meie aken oli katki ja kõik lödisesime külmast ja magada ei saanud. 

Hommikul avanes veel ilusam vaade kogu pargile, me oleme mägedes ja jõe ääres ning paartuhat jänest jooksis igalpool ringi, eemal võib ka kängurusid näha ning madusid, aga me oleme siiski veel ainult jäneseid kohanud. Tööle saame küll kahjuks alles mõne päeva pärast, aga hea seegi ja loodame, et nüüd lõpuks meil ka tööga vedama hakkab. Seni oleme päeval päevitanud , linnas käinud ja öösel on karvan meie kolmepäralt, sest venelased kardavad ämblikke ja magavad autos :D 

Anni , Birgit ja Marianne magavad aga kolmekesi kahekohalises voodis, igaühel kolm paari pusasid seljas ja kaks paari pükse jalas, et koos rohkem sooja saada. Peal on meil Anni lapitekk, Birxi magamiskott, kaks lina ja kaks saunalina. 

Ah jaa.., peaaegu, et oleks unustanud mainida, et linnas autoga parkides ületasime kogemata topeltpidevat joont. Politsei muidugi parkis just meie kõrval ja trahv oligi käes, 190 dollarit, maksmiseks on aega täpselt kuu. Meie autojuht Natalia oskas sellepeale öelda vaid: „ Shaishe pliat!“ 

Ja teie kõik, kes te mõtlete ka Austraaliasse tulema hakata, et võtke siis teatavaks, et ei ole see koht midagi nii hea ja lihtne, et kohe tööle, raha tuleb ja soe ei ole siin ka :D Hetkel on pigem tunne nagu Alaskal oleks. Igatseme kõik oma kallist kodu, kes Saksamaad, kes Eestit 

Koht on ilus, nalja saab, tunne on juba parem, jääme ootama mis meist nüüd edasi saama hakkab :D

Olge terved ja õnnelikud! Me oleme :)

Anni & Birx & Mannu also. (neiudaussies.blogspot.com - Mannu blogi.. kes tahab veel lisaks informatsiooni või ei viitsi meie pikki postitusi lugeda :D)