Kolmkümmend kraadi sooja ning jõulutuled igalpool..

Palju aega on möödas ajast, millal siia viimati kirjutasime, kuid lohutuseks võib öelda, et selle ajaga pole just midagi hiiglama suurt toimunud. Nagu ikka, ärkame hommikul 3.40 (vähemalt üritame ärgata) üles, sööme, lähme tööle, tuleme töölt ja tsillime karavanipargis.

Näiteks üks hea uudis on see, et üle-eelmine nädal jõudsid meie juurde Pille ja Kalla (Andreas). Õnneks ei pidanud nad kaua ootama ja olidki juba meiega samas farmis tööl. Jeee. Nii, et eestlastest puudust siin karavanipargis ei tule.

Farmis teeme ikka samu töid- istutame ja rohime. Mõnikord teeme ka mõnda muud tööd (mis on vaheldus pidevale küürutamisele ja kummardamisele). Näiteks saavad Janno ja Birgit vahelduva eduga plastikut panna. Ja Anni, tema on kutsutud Robi (meie bossi) lapsi hoidma. Eks siis paistab, kuidas õnnestub tal itaaliajuurtega austraalia lastega hakkama saada.. (arvatavasti hästi- kogemused ju Sydneyst juba olemas).

Rahvast on ka farmi juurde tekkinud. Näiteks itaaliapaar. No kommentaariks võib öelda, et nad ületavad maailmarekordeid oma töötamis’kiirusega’. Ja inglise keelt nad väga ei mõista. Noormees Alex pigistab veel midagi välja, aga neiu Simona... tema on lihtsalt vagude vahel ilus. Või vähemalt üritab olla, kuna teda väga palju seal ei näe (veedab suurema osa küngaste taga pissides- ühe vao jooksul oma viis korda).

Siis üks väga äge tegelane on meie kallis boss Ross. Janno ja Birgit panid plastikut ning tema tuli sinna ja viskas surnud jänese vastu Birgiti jalgu. Temale muidugi tegi see palju nalja, et sai jänese maha lasta ja seda siis igale poole loopida.. Birgit just sama ei tundnud. Aitäh talle! Ja lõpuks otsustas ta jänese lihtsalt kraavi visata. Ja temal on täiesti suva, kas sajab padukat või mitte.. meil laseb ta jätkuvalt tööd teha.

Õnneks ilmad on läinud soojemaks. Jee. Ja eile käisime Kalla ja Pillega rahvuspargis. Kõndida sai palju ning päike küttis edukalt. Ja täna võtame suuna Toowoomba poole. Suurlinn 145 km kaugusel. Jah, meile anti üle pika aja kaks vaba päeva. Jeee.

Ning laupäeva õhtul käisime pubitamas, iiripoisi Johni sünnipäeva tähistamas. Naerda sai palju, tantsida saime ka ning kolme eestlast kohtasime ka. Kõigi meelelahutuseks tegi John leti peal tantsu ka. Ja õhtu lõppes meie bossi Wally juures Guitar Hero’t mängides. Muidugi Mannu ja Birgit otsustasid sealt varem lahkuda, ehk siis kell kaks öösel kottpimedas kontsadega tund aega karavaniparki jalutada oli ka tore.