Farmiseiklused ehk eestlane aitab eestlase ikka hädast välja..

Reedel kimasime Janno autoga taaskord linna poole, et teha üks suurem shoping laupäeva õhtuks. Käisid jutud, et pühapäev kõigil vaba päev, nii et saab siis eelneval õhtul ühe mõnusa pubi tiiru teha. 

Kahjuks meie oodatud plaan nurjus, sest rohimise ajal otsustasid uued iiri- ja inglisetüdrukud omavahel põllu peal püstiseistes jutlema hakata. Muidugi nägi seda pealt meie boss Ross ja otsustas, et plaanipärase vaba päeva asemel teeb ta täispika tööpäeva. Juheiii. 

No meie, karavani pargi rahvas otsustasime ikkagi laupäeva õhtut korralikult tähistada. Janno meisterdas valmis kilesauna. 4-5 tundi ettevalmistusi ja enne sauna minekut otsustas telk/kile kokku kukkuda. Vaene noormees, nii palju tühist vaeva. 

Enne pubitamist tähistasime eestlaste ja saklsatega Chrisi (ka sakslane) sünnipäeva. Põhiroog: Pille kiirkartulid farmist toodud tomatite ja paprikaga. Magustoit: suur Birxi tehtud juustukook. Nämm-nämm ning võiski suuna pubi poole võtta. Sealt leidsime enda eest kogu farmirahva, kellega sai õhtu otsa koos tantsu lüüa ning möllata. 

Pühapäeva hommik kell 6 pidid kõik tööl olema. Ja olidki, kuigi enamus rahvast polnud veel kaineks saanudki. Kuna meie pool-boss Kevin suure pidutsemise tõttu tööle ei ilmunud, pani boss Ross Birksi rohimistiimi juhatama. Mis seal ikka, kõik oli ju imelihtne..lihtsalt taimed vajusid kuidagi palju kaldu ning mõned inimesed tõmbasid umbrohu asemel paprikaid mullast välja. Vist pole just kõige parem joogise peaga tööle tulla.

Kell 11 hõiskas juba rahvas rõõmust, sest selleks päevaks oli rohimisega kõik. Mõte, et saab koju koristama ja pesu pesema.. aga nurjus täielikult, sest juhuslikult otsustati Janno ja Birgit tööle jätte. Saadeti piluseltskonnale appi paprikaid korjama. Jah, esimene korjamiskogemus. Ning tulemus: hirm oli koreatiimile alla jääda, aga tuli välja, et me Jannoga korjasime nendest kõigist palju kiiremini ja rohkem. Juheii. Aga no kui rohimise ja istutamise ajal sai seljavaludes vaevelda, siis nüüd ei tasu sellest enam rääkidagi. Pigem ei tasu enne vao lõppu selga sirgeks ajadagi.. vastasel korral on valu liialt piinav. Aga no, tulime toime. Ehk elame lõpuni üle. Peale kolmetunnist korjandust saadeti pilurahvas lõpuks koju ning Janno ja Birgit kupatati traktorite  rooli, et need siis tankima viia. Vot.. algselt arvatud lühikesest päevast sai lõppkokkuvõttes 10-ne tunnine rohimis/korjamis/traktoriga sõitmis päev. 

Ah muidugi. Korjasime, siis helistasid eestlased Jaanus ja Tanel. Eelneva õhtu joomingu tõttu tõsteti noormehed hostelist välja. Kõne nägi välja siis selline: "Istume Woolworthsi ees, elukohta ei ole, raha ei ole..".  Mis seal ikka. 

Õhtul kolis Birks oma karavanist välja, andis selle eesti poistele ning sai omale uue ja uhkema karavani. Nüüd tuleb ühest hiiglaslikult rohelisest rohutirtsust veel lahti saada, siis võib karavani ametlikult elamiskõlblikuks kuulutada.

Ja BBQ õhtu tegime ka. Väljas, pimedas ja Mannu küünlad panime laua keskele. Mõnus ! :)