Emu Park

Reede hommikul pidasime taaskord maha ühe mõnusa supluse rannas nimega Agnes Water. Peale pisikest peesitamist päikese käes, otsustasime taaskord edasi liikuda. Sõitsime läbi Rockhamptoni ning suundusime 43-e kilomeetri kaugusesse linnakesse nimega Emu Park.  Võiks öelda, et väga armas ning hästi hoolitsetud linn, mida pea, et igast nurgast piiras rand ja vesi.

Et ennast vähegi inimlikult tunda, läksime esmalt karavaniparki, kus viimaks dušši alla saime. Mõnus. Hiljem võtsime ette jalutuskäigu randa ning linna peale. Käisime mäe otsas vaatamas vaadet merele ning leidsime ka üles heliseva laeva (Singing ship). Ja tõesti, tänu tuulele kuulsidki laeva helisevat laulu.

Karavanipargi kõrval oli ka pisike mets, kus sees nahkhiired möllu lõid ning meid “lõbustasid” sääsed, kes siin kaugel saarel on sõna otses mõttes ELAJAD :)

Kuid vaatamata kohutavatele sääsehammustustele möödus öö edukalt, isegi kui madratsis õhku polnud (tegelikult pole seda seal olnud juba Fraser Islandist alates- põhjus arvatavasti aukudes, mis imekombel koguaeg juurde tekivad. Üritasime küll liimi ja erinevate kilede ja paberitükkidega seda parandada, aga tagajärjeks oli ainult Janno, kes liimis Birksi sõrmed madratsi külge. :)  )

Järgmisel päeval käisime maapealsetes koobastes (mis tee peale jäid). Need on peaaegu, et ainukesed koopad, mis ei asu maapinnast allpool ning nende seinte sees möllavad nahkhiired, mida ikka peakohal tiirutamas nägime. Nendes koobastes korraldatakse tihtipeale ka pulmi, nii et ka meie nägime poolesilmaga seda piduliku üritust. Väga äge.