OCEAN RAFTING !

Et Airlie Beachil olemine veel meeldejäävamaks teha, läksime esmaspäeval Ocean Raftingule.

Hommikul üheksast korjas meid minibuss tee äärest peale ning viis ühe kuurordi juurde, kus siis inimesed juba kannatamatult raftingu-paate ootasid.

Ladusime rahad ette ning saime vastutasuks pileti metsikule paadisõidule ning ujumisülikonna. Tunnike ootamist ning kolm suurt kollast kiirpaati olidki kohal. Valida oli, kas tahad istuda tagapool, kus sõit vähe rahulikumalt möödub või esimesel pingil, kus tundsid korralikult igat lainet ning kus paadisõit läks palju põnevamalt. Valisime viimase.

Ja tõesti, suurte lainete ajal tundsid, kuidas tagumik pingi küljest lahti haakus ning siis sekundi õhus püsisid. Tegime õige otsuse!

Lisaks paadijuhile oli ka meil tourguide, „šokolaadimees“. Õiget nime ei teadnudki. Arvatavasti kõige tüütum ja naljakam inimene, keda üldse kohata võid. Õnneks ta meile tüütuks ei muutunud, vaid lisas ainult paadisõidule vürtsi. Ta ei suutnud sekunditki vait olla ning ta kommenteeris absoluutselt iga meie liigutust. Kui näod polnud hetkeks naerul, kuulsid juba, kuidas me oleme kõige igavamad turistid ning muud taolist. Aga pole hullu, see oli naljaga ning juba järgmine hetk tegi paadikapten paar kiiremat rooliliigutust (paat oli peaaegu, et külje peal) ning terve raftingurahvas oli taaskord nägu naerul.

Esimesena viidi meid siis snorgeldama. Kostüümid selga, maskid ette ning veealune möll võis alata. Lisaks saime kõik endale „nuudlid“, mis hoidsid meid vee peal ning ei pidanud seetõttu käte-jalgadega siblama.
Veealune elu oli võrratu! Kui palju koralle, kui palju kalu ning isegi kilpkonnad (me olime Jannoga ainukesed, kes seda olevust nägid).

Muidugi sai ka aeg-ajalt nuudlist lahti lastud ning päris korallide juurde sukeldatud, et neid kasvõi korraks oma sõrmega katsuda. Arvatavasti ei annagi sellist asja seletada.. peab ise nägema ja kogema :)

Peale paaris erinevas kohas snorgeldamist viidi meid Whitsunday’s kõige suurema saare juurde, mille nimeks Whithaven. Peale väikest matkarada, käisime mäe otsas, kus avanes vaade imelistele saartele ning korallmerele, kus ujusid haid ja muud erinevad tegelased. Picture-picture time..

Järgmisena kõmpisime tagasi liivarannale, kus sai krabipoisse taga aetud. Seejärel alustasime juba lõunasöögiga! Söök oli kui paradiisis ning lõunalaud- valge liivarand, veel rohkem kui paradiis. Muidugi olid ka ümbruses kajaka sarnased olevused (nimetatakse lendavateks rottideks :D, janno nimetas raibeteks :D), kes meid ikka aeg-ajalt ründasid ja toitu tahtsid ära varastada, kuid sellegi eest oli lõuna väärt kümmet punkti.

See valge liiv seal rannal on väärt erilist tähelepanu. Näiteks, saab selle liivaga kõik oma kuld-hõbe-ehted ära poleerida. Ja fakt on veel see, et see liiv ei lähe mitte kunagi kuumaks. Alati püsib jahedana ning kui kraapida jalaga veel sügavamale liiva sisse, siis tunned kuidas liiv aina külmemaks läheb. Ja sellest liivast on tehtud ka silikoonrinnad.

Igaljuhul, et toit kenasti ära seedida oli peale söömingut järjekorras jalutuskäik rannal kui ka madalas vees, kus ujusid ligi meetrised haid ning suured raipoisid. Vägev. Ning järgmine tegevus šokolaadimehega oligi haide ja raide tagaajamine. :D Õnneks nad kurjad ei olnud ning hammustama ei tulnud :)


Kell pool neli kupatati meid kõiki tagasi paati ning algaski kojusõit. Muidugi, et veel rohkem nalja saaks, sõitsime teise paadi taha lainetesse, mille tagajärjeks oli väga adrenaliinirohke sõit merel. Aga näed, jäime siiski kõik veel paati.

Ning, et sellele kõigele üks kena lõpp lisada...

...olime jõudnud sadama lähedale, kui juht keeras paadiotsa kiviseina poole ning me suurel kiirusel selle juurde hakkasime suunduma. Kõigil olid suured silmad peas ning tunne, et kohe me ka selle seina vastu põrutame. Seejärel kõlasid šokolaadimehe suust sõnad: „Nüüd lavastame stseeni James Bondi filmist. Teate ju küll, kuidas paat sõidab seina ning teie peate kõik üle kivimüüri hüppama.“ . Aitäh, kuid jätan see kord vahele :)

Jah, ja viimasel hetkel nagu naksti keeras juht taaskord otsa kõrvale.

See oli meeletu kogemus! Ning vaatamata pikale tekstile on see üsnagi kirjeldamatu. Tuleb lihtsalt ise läbi kogeda. Soovitan soojalt !