Raamatukogus läpakate akud täis laetud ja Mac´i minek, et siis jällegi sealset tasuta netti ära kasutada ja väike õhtune eine teha. Küsimus, mida tellida, hmm… no eks ikka kõige odavam eine, Happy Meal. Kuna otsustasime siis tervislikke eluviise järgima hakata, tellisime mahla, väikese wrapi ja kõrvale siis pakikese õuna viiludega ( see oli kõige tervislikum Happy Meal , mida pakuti). Toit oli kadunud sama kiiresti kui laua äärde istusime, õunaviilud jäid magustoiduks. Selgus aga, et suhteliselt käärinud maitsega ja kehtivus kuupäeva kohal seisis suurelt 26 august :D. Viis minutit arutamist ja julge Birgit krabas õunad ja läks järjekorda, et protestima minna. Operatsioon lõppes edukalt, saime asemele suured friikad :D Natukene seedimist ja mõistsime, et kõhud on veel tühjemad kui enne. Peale väikest kõhklust ostsime mõlemad veel endale juustuburgeri eine ja nautisime tasuta netti kuni läpaka akud seda lubasid...
Varsti oli ka aeg seal maal, et end bussipeale sättida, kuna vaja oli ju Sydneysse lennata. Hosteli ees bussi oodates ilmusid järsku linna kõik taksod välja, kes just meid lennujaama tahtsid viia. Pidime vist üheksale taksole 'ei' ütlema. Buss, millega me tund aega lennujaama sõitsime, tiirutas pool ajast samas rajoonis, kuna seal on palju ühesuunalisi tänavaid ja pidime paljusid tänavaid mitu korda uuesti läbima. Lennujaamas oli meil üle kahe tunni aega , seega istusime niisama, käisime tasuta üüber aeglases netis ja muidugi ostsime veel kartulikrõpse, igaksjuhuks, et kõht tühjaks ei läheks. Tervislikud, nagu me nüüd oleme, päevas kaks Mac´i einet ja krõpsud :D Birgit ja Anni hakkavad nüüd tervislikeks, püüavad hakata..
Kartulikrõpsud söödud, läbisime piletikontrolli ja ootasime millal lennukile lastakse. Peale söömist tekkis meil muidugi jube janu. Juua ka kuskilt pole, sest kraani vesi on puhas kloor. Raha ka raisata ei tahtnud, kuna vesi oli kallis. Aga siiski, janu võitis ja 45 eesti krooni oligi vee peale raisatud. Hea oli selle kalli hinna juures ainult see, et meil endal nii naljakas oli. Me üritasime sellest kallist veest maksimumi võtta ja nautisime aeglaselt igat sõõmu, sest puhast vett saime ju viimati Eestis. Naer jätkus ka lennukile minnes. Ahjaa, oleks peaaegu unustanud, me lendasime Virgian Blue´ga, Richard Brandsoni lennukiga ikkagist :D oujeee ja no see ei olnud veel kõik, terve lennuki tiim koosnes noortest meestest :D Ja meie õnneks jäime meie neile kohe silma.
Naerdes lennukisse sisenedes lõõbiti lõbusalt meiega ja tervitati nimepidi kohe. Pool populaarsusest oli muidugi tänu Lambale ja Karule :D nagu alati. Enne õhku tõusmist, siis tavapärane ohutusnõuete demonstratsioon, mis meile jällegi nii palju nalja tegi :D Ja no ütleme ausalt, et me olime ainukesed inimesed peale stjuardesside, kellel lõbus oli. Kuna meie naer vist läks veidi valjuks ja hakkasime ka tõsiste nägudega demonstrante muigele ajama, tuli üks lennuki kuttidest hiljem meie juurde ja küsis, et mida me naersime ning tutvus meie loomakestega . Mainiks ka ära, et vähemalt kaks nendest stjuardessidest olid homod :D Üks homodest siis käis Anni karu laenamas, ma ei tea mis temaga tehti ,aga veidi aega kadunud ta oli ja tagasi sõitis ta toidu käru eesotsas. Arvatavasti oli karul väga uhke seal kõigi ees sõita. Meid käidi ka regulaarselt kontrollimas: „ Girls, you all fine here?“ . Üks meesstjuardess pakkus meile uut kohta (kuna ta arvas, et meil oli seal kolmekesti liiga kitsas, et miks mitte ei võiks me istuda kahekesti tühja ritta..). Aga lennukist veel niipalju, et ärevust tekitas ka see, et meil olid kõigil privaatsed teleri ekraanid istmete küljes ja saime kõrvaklapid. Põhimõtteliselt saime liveś telekat vaadata ja kolme filmi vahel sai ka valida. Alguses tuli meie kõrvale, ehk siis kolmandale kohale, akna alla istuma üks pontsakas lokkidega mustanahaline mees. Ta oli üsna närviline, arvasime, et kardab lendamist ja ropsib raudselt varsti, mis muidugi ajas ka meid naerma :D Mehike üritas koguaeg magama jääda, aga Anni jällegi oskas kogemata vale tooli nuppu vajutada, et seljatuge alla saada ja põmaki oli mehikese seljatugi all ja mees ehmatusest püsti, mis muidugi ei olnud ka üldse naljakas ju , NOT :D
Sydneysse maandusime me kella seitsmest hommikul, lend kestis kokku neli tundi. Ühesõnaga, me oleme teist päeva järjest üleval, naiss :D Sõbralik hüvastijätt lennugrew´ga, and Welcome Sydney !!!
Kui teil McDonaldsis peaks igav hakkama.. (lauanaabrite kunstiteos!)
Hinnaline vesi !
Sina, Anni, ikka oskad sellistesse olukordadesse sattuda.Aga edu Sydney tööpõllu vallutamises.
ReplyDeleteNo nüüd sain mina küll kõhutäie naerda, selle üle, kuidas Anni lennukis oma nn pinginaabrit terroriseeris :D
ReplyDeleteAnni on meister sellel alal :D
ReplyDelete