Backpackers Anni & Birx: Billabong Resort

Natuke siis Perthist ja meie ööbimiskohast lähemalt:

Esialgu, kui lennuki pealt maha tulime, tundus kõik kuidagi külm ja kodust kauge. Emotsioonid, et tegemist on täiesti omalaadse, uue, huvitava kohaga- puudusid. Jah, küll koht on uus.. aga tundus nii kuidagi..keset külma kõrbe.

Kui buss meie hosteli ees peatus, korjasime juhi abiga bussi tagumisest kastist oma kohvrid ja võtsime sammud hosteli poole. Koht ise ei tekitanud mingisuguseid emotsioone. Anni suust kõlas vaid lause: „Paistab, et me basseini ei saagi ujuma minna..“

Õnneks oli sõbralik receptionist, tekitas väga mõnusa tunde. Kommenteeris Anni passipilti ja Birgiti nime- sounds like German name. Maksime oma ööbimise eest ära (ühele kaks ööd- 51 dollarit + 20 dollarit, mille äraminnes tagasi saame + deposiit, mida maksime interneti vahendusel 12 dollarit kahe peale- tehke omad järeldused) ning tirisime oma kompsud mööda treppe kolmandale korrusele.

Tuppa sisenedes tekkis täpselt selline tunne, et oleks kuskile sõjaväebaasi ööbima tulnud. Külm, kõle, rauast narivoodi ja kellegi kollased püksid keset lauda + vannitoas hallitas ja kraanikausis oli karvauputus :D . Olgu, nüüd oli kõik kohale jõudnud. Me oleme keset nowhere’i, kodust kaugel.. mingisuguses kahtlases, koledas ja kõledas hostelis. Tuju läks nullilähedaseks. Tüdrukud olid kolm täispikka päeva reisinud, tirinud oma raskeid kohvreid, väsinud, mustad ja higised ja meie lohutuseks oli see kuuene tuba oma narivooditega. Pesime ära, peitsime kohvrid voodi alla, võtsime läpakad ja raha kaissu ning uinusime. Magasime umbes 5 tundi (vahepeal käis mingisugune naine ka meie toas, tõi tulevasele toakaaslasele, keda pole siiani saabunud, voodipesu).

Peale pisikest väljamagamist (ma pole just kindel, kas me seda tegime) panime end soojalt riidesse, võtsime varanduse kaasa ja läksimegi oma tasuta internetti otsima. Linn ise on päris huvitav. Meie hosteli ümbruses väga midagi ei toimu, aga kui linna poole kõndida (umbes kilomeeter), lähevad majad suuremaks, uhkemaks ning inimesi on ka rohkem. Ja sellel peashopingutänaval liikus juba päris paksult rahvast ringi ning inimeste meelt lahutasid koomilistes kostüümides kitarrimängijad ja mängukrokodillide tagaajajad ( ärge küsige :D). Valgusfoorid on väga põnevad: jalakäijatel läheb roheliseks vaid siis, kui vajutad nuppu ning siin ei vilgu mitte roheline (kui aeg on sammu kiirendada), vaid punane. Ehk siis: roheline, vilkuv punane (päris tükk aega) ja punane. Ja seda ka, et Perthis pannakse poed suht varakult kinni.. juba mingi viiest. Samas, mõned poed/kohvikud olid päris kaua lahti.

Õhtul, kui McDonaldsis oma internetitiiru lõpetasime, avastasime linna tulede sära. Väljas oli läinud kottpimedaks ning meie teed valgustasid kõrgete majade tulukesed ning tänavalaternad. Tuju oli ka juba läinud paremaks ning tunne oli vähe lõbusam. Arvatavasti oli asi meie hommikuses väsimuses, kui kõik tundus alles kõle. Kõndisime siis mööda Beauforti tänavat oma hosteli poole ja tutvusime õhtuse Perthiga. Päris mõnus oli.

Hostelis tegime kartulipudru- (mis oli kodumaalt kaasa võetud) õhtu ning jõime teed (mis oli hosteli poolt tasuta) + saime oma isiklikud siinolemis nõud. Ja olemine läks aina paremaks..

..ning nüüd naudime oma tuba, kuulame vahelduva eduga eesti musa ning üritame tänase ööga end hästi välja puhata, sest homme tuleb palju ära teha ning otsusele jõuda, mis edasi saab. Tuleb ju siiski kokkuhoidlik olla.

Nüüd on meil ka olemas enda Aussi telefoninumbrid: Anni- 042 057 4941; Birgit-042 042 4085. Saate siis sõnumeid saata. (Kusjuures meie saame teile 3 krooni eest sõnumeid saata- polegi ju kõige hullem ! ). Ja meie mobiilioperaator on Vodafone. Suht hea diil. 29 dollari eest saime 150 dollarit kõneaega kuuks ajaks. Muidugi eestisse helistamine maksab palju- 3.75 dollarit...

Olgu, aitab telefonijutust.

Naudime nüüd oma õhtut veel ja varsti lähme tuttu ära. Huvitav, kas meie toakaaslane ka kohale ilmub ?!? :D

Sellepärast sai nüüd nii pikk postitus, et kuna internetiga meil just priisata pole ning seda ei tea, millal, kus me neti veel pääseme.. siis on teil lohutseks need pikad, sisukad postitused (kus me mõnda asja kordame lausa mitmes postituses – sry :D).

Aga meie kell näitab juba 22:23, nii et tuleb põhku ära pugeda. Ja ärgata tuleb ka vara- teie aja järgi kell 2 öösel ! :D Nii, et soovige meile homse puhul edu ja olge hästi mõnusad, nagu te just olnud oletegi!

ps. Hostelil on oma kass- Bambi J

Teie Anni & Birgit

Kuna pääsesime alles nüüd netti (kell on juba 12!), siis mainin ära, et meie toakaaslased jõudsid õhtul kohale- kaks sakslannat- Liina ja keegi veel (nimi ei jäänud meelde :D). Ka backpackerid, täitsa toredad (istuvad macis meie kõrval netis). Ja nad kavatsevad 14 päeva hostelis veeta ning selle ajaga omale tööd leida. Me aga otsime homseks lennupileteid ja üritame täna veel mõned tähtsamad kohad läbi käia. Eks paistab. Ja jõe äärde ka võib-olla :)