Piludega põllul võidu...

Eelmisel reedel tegime ametlikult oma viimaseid rohimistöid ning endalegi üllatusena korjasime juba laupäeval üheskoos paprikaid. Leidsime end põllult ühiselt korealaste tiimiga võidu paprikaid korjamast.

 Pocket boyd

  MIN !

Kõigepealt tegi meile valjuhäälselt Kevin selgeks, kuidas asjad üldiselt käivad. Kui korjad, nagu tema tahab (ei loobi paprikaid pange; kontrollid taime igast nurgast, et üksi suur paprikas põõsa külge ei jääks; ei pane pange lehti jne...), siis on kõik okei, aga kui midagigi valesti teed, kuuled Kevini ülimalt kõva ja röökivat häält järgmised paar minutit (kostub karavanipargini). Ja seda juhtub põllu peal päris tihti, et mehike jälle kurjad sõnad välja tulistab. Halvemal korral saad kinga (juba 7 pilukat lahti lastud ja üks inglise tüdruk nn latatara).

Töö käib üldiselt väga kiirelt (pole aega isegi nina sügamiseks), sest seltskonnaga peab ju siiski tempot hoidma. Seljavalu- garanteeritud !!! Selga sirutada vao jooksul pole mõtet, teeb asja hullemaks. Ning ühe vao läbimiseks läheb umbes poolteist tundi- missugune võrratu töö!

Väljastpoolt tundub asi küll väga karm, aga tegelikult töö jooksul saab palju nalja. Näiteks Janno, meie pocket-boy, on iga töötaja lemmik. Kui sul on pocket (ämber) täis, pead hüüdma üle põllu: „POCKET!“. Ja nii see töö hakkas, peas kummitas ainult sõna „pocket..“. Aga korealate suure armastusega Janno vastu, muutus see: „JANNOPOCKET’iks“. Läks aega mööda ning põllu vahel hakkas kõlama sõna: „Ämber!“ või et „Anna mulle ämber, palun!“. Ja nii kõlas peaaegu et iga maalase: korealaste, inglaste, sakslaste, nepaalide, jaapanlaste ja muude tegelaste suust.  Jah, eesti keel on siin igalühel juba selge (kasvõi paar- kolm sõna). Mõjume vist hästi.. :D

Meil on ka üks hispaania juurtega mehike Izi (kellel vanust juba üle kuuekümne) põllu vahel, kes mitte kellelegi väga ei meeldi, kuna tal tavaks ainult kamandada ja õpetada. Lisaks lobiseb ta 24/7 ning kui hästi läheb, saad veerand tekstist aru ka. Aga see on hea, et kiire, nii et saab tempot hoida. Ja tõesti, alguses kuulsin küll ainult ta õpetussõnu, aga nüüd juba sellega nii ära harjunud. Ning nüüd  oleme juba kaks head klemmi ja moodustame väga hea tiimi. Rääkis, et teab Enrique Iglesiast ka. No ei tea, kas siis on tõsi ka.. aga nii ma ta jutust aru sain.

Ah muidugi. Eelmine laupäev oli meil viimane õhtu Pille ja Kallaga. Sõime siis üheskoos Pille tehtud kartulisalatit (mis on sada korda parem kui Austraalia kartulisalat. Viimane koosneb ainult koorest ja suurtest kartulitükkidest ning muna ka natuke juures :D). Seejärel põrutasime sakslastega koos pubisse. Eesti poisid jäid veel karavaniparki Janno meisterdatud sauna katsetama (juba teine kord, kui valmis ehitas- seekord otsustas saun püsti jääda, esimene kord just nii ei läinud). Ja hiljem tuli välja, et isegi ozist naabrimees John oli saunast nii vaimustuses olnud, et ei tahtnud enam väljagi tulla :D.

Pühapäeva hommikul kell 5 tegime viimased kallid Pillele ja Andreasele ning saime igaüks midagi mälestuseks. Ma sain kummikud, Janno sai taskulambi ja uue eesti lipu. Janno saatis paari ära rongi peale ning mina leidsin end hiljem juba järve ääres jäätist söömas ühiselt kängurudega, kes palavusest ja laiskusest kõrval peesitasid. Võrratu.

See nädal on meil väga töökas olnud. Seitsme päevaga 73 tundi tööd seljataga. Aga pole hullu, me ju kanged eestlased.. saame hakkama ! :)

Peaasi, et nalja saab.

Birgit Jannoga.. Austraaliast (:

Ja kõiksugused uputused, tormid ja maavärinad oleme ka edukalt üle elanud ! :D